Konsultandi eetika ja vastutus

Sõna konsultant kõlab uhkelt ja seda kasutatakse paljudes tähendustes.
Siin artiklite sarjas vaatleme aga rolli, mis on jäänud varju – sest sõna taga olev mõte on hajunud ametinimetustesse nagu müügikonsultant, tarkvarakonsultant ja teised.

Konsultant seab oma huvid ja arvamused tahaplaanile ning asub kliendi huvide kaitsjaks – see ongi tema eetika.
Konsultandi ülesanne on luua selgust: koguda juhi jaoks infot, töötada see läbi ja joonistada välja, kus on otsustamise kohad, millised valikud nendega kaasnevad ja millised on otsuste tõenäolised tagajärjed.
Aga konsultant ei tee neid otsuseid.

Ta võib ja peabki soovitama, kuid peab tundma oma volituse piire. Juhi „mõjustamine” teatud valiku tegemiseks ei kuulu nende piiride sisse. Ja kui juht langetab otsuse, mis konsultandile endale ehk ei meeldi, jätkab konsultant siiski ustavalt oma tööd – toetab otsust, kogub uut infot ja hoiab selgust järgmiste otsustamiskohtadeni. Seejuures ei tähenda see, et ta ei võiks olla järjekindel – kasvõi kuni konfliktini välja –, kui ta näeb, et see teenib kliendi huve.

Mida konsultant siiski võib teha
Kuigi konsultant ei tohi teha otsuseid juhi eest, võib ta olla juhi tööriist – aidata tehtud otsuseid selgitada ja jõustada meeskonnas. Mõnikord võib see pealtvaadates tunduda, nagu teeks konsultant juhi töö ära. Osalt on see tõsi, kuid ainult niipalju, kui juht on talle selleks volituse andnud.
Konsultant võib inimestega töötada ka siis, kui juht ei ole kõrval, kuid ta ei tohi tegutseda iseseisva juhina.
Tema vastutus on edasi kanda otsuse mõtet ja tagada, et selle loogika jõuaks inimesteni moonutamata kujul.

See eeldab, et konsultandil on olemas ka juhiomadused ja -oskused. Oma meeskonnas kasutab ta neid oma otsuste elluviimiseks, kliendi juures aga juhi otsuste elluviimiseks. See on peen, kuid otsustava tähtsusega vahe. Konsultant ei vii ellu enda tahet, vaid aitab ellu viia juhi tahet – juhtides inimesi ja protsesse, ilma et hakkaks juhtima organisatsiooni.

Tarkma DNA ei ole toode, mille juurde lisatakse konsultatsioon, vaid vastupidi – konsultatsioon, mille järel sünnib töövahend.
Nii jääb fookus alati õigesse järjekorda: kõigepealt selgus, siis vahend, mis seda kannab.